Mäeveski paisjärv otsustas seiklema minna, vaikselt, salaja, uuristades aastaid

paisu betooni alla oma salarada. Kevadel oli korraks aimatav, et midagi on

toimumas- väike lohuke teisel pool tammi. Ent see oli vaid jälgede segamine-

salajane tegevus toimus hoopis paisu teises otsas… Ülivihmane suvi hoidis

järve taseme suvisel kõrgusel, ei midagi kahtlast! Seda suurem oli ahastus,

kui veskiteega võidu jooksev Iskna nirises kesksuvise loidusega. Tõde selgus

veskiõuel- veskijärveke oli lauluga läinud. Suitsusauna ujumissild hulpis

õnnetult alles jäänud lombikeses. Ent pole halba ilma heata- pealinna

kammerkoori “Flora” visiit Kütioru Küti Mäeveskisse ei saanud paremini

ajastatud olla! Laul teeb alati rinna rõõmsaks ning kui külalised pärast

väeka Tammetsõõri püha puudesalu külastamist veskiõuel”Tuljaku” lahti lõid, tundis

veskiperenaine- kui me juba Eesti vabaks laulsime, asi siis veskijärv tagasi

laulda ei ole! Seto naisena kummardab veskiemand maani kammerkoor “Flora”

ees- nende imeline esitlus oma positiivsusega andis jõudu uskuda- asjad

juhtuvad põhjusega!