„Maale elama!“ -on ainult ilusas emakeeles kõlav üleskutse. Veskiperenaine asub kahe ilmaveere pääl- eluke,töö päälinnas ja kui vähegi annab arvutikott kaasa võtta –eluke, hobi, töö, Kütiorus. Tihtilugu selgub alles õhtul, et vot homme on see päev, kus saab kompuutri kotti mahutada ning kodukontori põhjaosariikidest Võrumaale vedida. Soojemate ilmadega on suur pluss „paha poisi“ Eloni autoga elektri jõul 300 km veereda, ent nagu talv oma hambaid näitab, tuleb juba teisi sõiduvahendeid kaaluda. Ja kui mugav on veel bussiga liigelda ühest Eesti otsas teise! Magad, klõbistad arvutis tööd või vaatad mõnda filmi- valik on sinu! Jah- liikumisvahend on igapäevases elukorralduses lausa möödapääsmatu, kui sa just ei ela kesklinnas, pargi, kaupluse, jõe/järve, raamatukogu, spordihalli, kooli, lasteaia ja töökoha vahetus läheduses😊 . Tihtilugu seda unistuste “jalgsiigalepoole” võimalust ei ole.

Kuna saabuval nädala tuleb veskiperenaisel pikk maakodukontori nädal teha, tundus ideaalne võimalus liikuda punktist A, punkti C, läbi punkti B, ehk Tallinna bussijaam- Võru bussijaam- Noodasküla (peatus Kütiorg) ning rahulikult lasta perel nädalavahetuseks massinaga järele sõita. Aga ohh ebaõnne-ilmnes, et bussipeatus „Kütiorg“ ei tööta talveperioodidel. Tuleb vist ikka hobune võtta- ei pea vaatama, mis on kütuse hind, kas elektrit kilomeetrite läbimiseks jagub või kas bussipeatus on puhkusel või mitte🤣

Maale elama tulge ikka🥰! Kasvõi ainult nädalavahetuseks- tegevust jätkub alati ja iga ilmaga!

Videot vaata: Siit