Rubriik: Blogi (Page 1 of 9)

Kui veskiperenaine oma “riigitöölt” pääliinast orgu tuleb, ei möödu ükski kord oruveerel turnimiseta( linnakärast tulnuna peab ennast tasakaalu viima)- olgu selleks väike kõnniringike metsast Tsõõriplatsini ja sealtkaudu veskiteeni ning uuesti Mäeveskisse või lihtsalt eneseületuslikud mäkketõusud kohe Apartamendi tagant algavast metsast. Just eneseületuslikud, sest tihe metsa- ja põõsarinne varjavad oskuslikult lausa püstloodi tõusva orukülje. Küll kunagi tuleb turnimismatk ka kõige tugevamatele amatööridele, ent müts maha tuleb võtta sportlaste ees, kes hoiavad orienteerujate lippu kõrgel!

Igal sügisel toob Võrumaa jooksu- ja kõnnisari jooksjad ja kõndijad Kütioru ekstreemsetesse tingimustesse, kuid tõenäoliselt pole selle jooksu raskusaste võrreldav orienteerumisvõistlustega, mis 16-17.05 tõid heas mõttes hullud mehed ja naised Kütiorgu aja peale avastama (https://www.okvoru.ee/boc2026/ ).

Päris põnev oli jälgida missugusesest järsakust järjekordne võistleja välja vupsas, küll aga leidsid nad kõik ühese võimaluse üle Kütioru Küti Mäeveski veskipaisu teisele poole orgu kulgeda! Peale võistlust olid isegi veskiäti tuhmunud aknaklaasides rõõmsat läiget näha! Kütiorg on kõikide võimaluste org!

Fotod: Mati Külaase

Suvesoe maikuu teine päev tõi veskitallu taaskord mõnusat siginat-saginat.

Uhketes kleitides triinud ja summid lendlesid uutesse kodudesse, “Kolme veski matk. Aastatajad” sai rõõmsaid fänne juurde. Väärikas veskiätt Kütioru Küti Mäeveski nautis taaskord rõõmu inimestest veskis ja häbelik nooruk Mäeveski Apartament säras oma modernset mugavust presenteerides. Suured tänud Veskiveere MTÜ ja Haabneeme kohvik, kes askeetlikus Metsamajakeses avasid üheks päevaks rikkaliku valikuga pop-up kohviku, kus pakuti “tänase päeva parimat Võrumaa kohvi”! Kõige suurem kummardus muidugi ilmataadile- krunt imelise ilma näol oli olemas, seega läks iga tegevuse jaoks värvi vähem!

Aja lugu austades!

Orgu peidetud puhkus!

Tänud ja kohtumiseni!

Rohkem pilte vaata: Siit

Tahaks soovida siit naljakat 1.aprilli, aga meie jaoks on asi naljast kaugel. Nüüd on selge, et Võrumaa turismiedendusprogramm Euroopast rahastust ei saanud ja meie lootus renoveerida ajalooline tööstuspärand Kütioru Küti

Mäeveski külastuskeskus -galeriiks on jooksnud selleks korraks tuulde. Meie 1868 aastal ehitatud veskivanakese renoveerimise üldmaksumus oli 375 000 eurot ja omaosalus 25%. Ütleme nii, et inimene teeb plaane, Jumal juhatab…

Veskiemand paitas selle nukra uudise valguses veskiäti sammaldunud palke, palus sosinal vabandust liigsete lootuste eest ja pühkis silmanurka tekkinud kurbusepisara… Vahel kohe on nii, et ei taha kuidagi löögi järel teist põske ette keerata… Aga… Ärme lõpetame naljapäeval kurbade toonidega: kui iga Mäeveski FB lehe jälgija teeks aasta jooksul igakuiselt 33 eurose

püsiannetuse, oleks aastaga raha koos ning veski tulevastele põlvedele päästetud !!!! Käigu nali ja naer käsikäes ning pisarad pigem rõõmust..

Rohkem pilte vaata: Siit

Kevade teisel päeval, päikeselisel laupäeval kogunesid vahvad matkasellid Kütioru Küti Mäeveskisse. Oktoobris 2021 alustas MTÜ Veskiveere matkasarja

“Kolme veski matk. Aastaajad”, mis kutsuti ellu eesmärgiga tutvustada võimast Kütioru loodust, siinset omapärast veskite kaskaadi ning kanda edasi lugusid Kütioru inimestest ja ajaloost. Seekordne matk oli hooaja esimene ning eesmärk oli ilma kiirustamata kulgeda mööda RMK loodusrada. Kolm kindlat asja, mida matkasellidele lubati, olid sinililled, lumi ja

päikeseline ilm. Matka tervitustoost öeldi hommikuse värske vahtramahlaga ning matk võis alata. Esimesed sinililled ei lasknud end kaua oodata – juba Mäeveskist Tsõõriplatsini liikudes tervitasid need matkajaid ning said lausa

Oscarite-väärilise vastuvõtu – telefonikaamerad sähvisid ja kohtumisrõõm oli siiras. Tobornä pettäi (männi) juures tuli kurbusega tunnistada, et tänavune kevad on tõenäoliselt viimane, mida vanake näeb. Aastasajad on oma töö teinud. Enne Juudijõõratust sai matkaseltskond imetleda müstilist salapaika, kus iidvana tamm kõrgus uhtoru kohal, ümbritsetuna sinilillede vaibast. Hindrik Prantsu mälestuskivi juures imetlesid matkasellid imeliselt korras hoitud talukohta ja kuulasid järjekordset infokildu Kütioru suurmeeste kohta: Hindrik Prants, Ernst Nassar ja Julius Kendra. Neljajalgne matkasell

Sofi tundis lapsikut rõõmu kevadvetest – kõikjal, kus vägegi sügavam veelomp, sukeldus ta meeletu rõõmuga ega näinud ainsatki soovi säästa oma lumivalget kasukat.

Matk kulges kunagise Petseri linakaupmehe Ernst Nassari sünnikohast mööda ning liikus Kütioru suusakeskuse poole. Suusamäele jõudes kostsid mitme matkajate seast üllatushüüded, et “oleksime nagu Alpides – igal pool on suur

kevad ja siis mägedes tõeline talv”. Just suusamäel tabas matkaseltskonda esimene ekstreemsus, kuna “must rada” oli veel suusatajatele avatud ning oru põhja pääsemiseks tuli laskuda püstloodis metsarada pidi. Suusakeskuse nõlvad said vallutatud ja edasi oli vaid lust ja lillepidu – võhmale võtvad

tõusud olid selleks korraks seljatatud ning edasi sai rahulikult kulgeda. Roopalist metsateed mööda sai imetleda pokusid ning näha ka usinate kobraste lageraiet. Tohkti veski haldjalik veekaskaad pakkus meeliülendavat

lõpuemotsiooni kevadises Kütiorus.

Matka lõpp-punktis koguneti Kütioru Küti Mäeveski Möldrimajja, kus mõnusa

vestluse saatel söödi kringlit ja kooki ning veskiperenaine näitas lihtsaid kevadpühade lauakaunistamise nippe. Kõik osavõtjad said tänutäheks vahva matka eest potikese lilledega ning Kütioru kalendri, et oleks alati motivatsiooni orgu tagasi tulla.

Rohkem pilte vaata: Siit

„Võib koos luurele minna“, on tihti lojaalsust ja usaldust kokkuvõttev lause. Veskiperenaine teab, mida see tähendab, sest just tema tagalaks on Veskiveere MTÜ, kellega koos võib minna luurele. Selles ägedas mees,-nais-lapskonna koostöös peitubki ühisjuhtimise tarkus. Väike kogukond sai MTÜ mütsi alla toodud eesmärgiga pildile tuua Kütiorg ja siinsed tööstuspärandid, veskid. Alati hullumeelsete „Teeme ära,nüüd ja kohe!“ plaanidega veskiperenaise taga ja koos on seltskond, kes on valmis panustama oma aega ja oskusi.

2025 aasta saame kokku võtta tänulikult- ühelt poolt nominatsioon Võrumaa Arengukeskuselt ja teiselt poolt Võru valla tunnustus aasta vallaelu edendajale

Veskiperenaine teeb kummarduse, sest tänaseks on MTÜ Veskiveerega ellu kutsutud matkasarja „Kolme veski matk. Aastaajad“, kontsertsari „Vete pääl“ ja erinevad õpitoad, ikka selleks, et ühistarkusega koos tegutseda ning Kütiorgu orust väljapoole viia!

Kohtumiseni Kütiorus!

Elagu MTÜ Veskiveere

Ei saa muud öelda, kui et jaanuar aitas meelde tuletada “päris talve”. Lumi, külm, hingematvad vaated, lummetuisanud teed, nöörivad elekrtrihinnad ja inimeste karukannatus- seda kõike pakkus oli aasta esimese kuu. Poliitilise teatrilava jätame mainimata… Aga veebruarile ütleme “Tere tulemast!” ja ootame põnevusega küünlakuu väljakutseid!

Seega-tulge nautige talvist Kütiorgu- jalutades, suusatades, kelgtades, lauatades. Molutades….

Tere tulemast!

Helbed muudkui keerlevad, langevad, nõelavad, paitavad, ründavad, meelitavad. Aasta on alanud õiglase talve ja külmaga. Hooletu lohakusega on jaanuar laotanud lumevaiba üle maa, üle järve, üle metsa, piki silmapiiri. Tallihoone tagant kulgev matkarada näitab korraks matkajate lumme vajutatud jälgi, kuniks orukülgedel hullav tuisutuul need ühe pintslitõmbena valgeks lõuendiks parandab. Lumekauniduses puud on kui noored neiud- veel pole tuul nende haprust rappinud ja sula kaunidust koormavaks muutnud. Õhk on nii vaikne, et isegi toksima hakanud rähn ehmatab tekkiva kaja peale end tummaks. Ühtlane lumesadu vallutab taeva ja maa.

Nädal varem sisselükatud radadest on aimatavad vaid kõrgemad kuhilad. Veskiperenaise hommikusulpsu järvesilmake on aeraatori abil end küll avatuna

hoidnud, ent laperdavaid sulpsuliigutusi järves endas enam tegema ei mahu.

Ka seekord ei saa veskiperenaine ära jätta oma hommikurituaali- tulla soojast toast, jalgade otsas tõeliselt mõnusad talvemurdjad-vildid,

külmavarese jope visatud üll; sumpad aga läbi vatipehme lume hommikusulpsule. Õhk -18C´on täpselt nii külm, et allikaterohke Mäeveski

paisjärv äratab oma plusskraadidega kohe terveks päevaks reipaks! Veskiätt saab kindatervituse üle külmast kõlkuvate palgiridade, paisusilda kattev lumekuub on liiga uhke selleks, et pildistamiseks telefonigi peale toetada.

„Ma vist ei väsi sellest vaatest kunagi!“, tabab veskiperenaine end mõttelt, vaadates paisult lumevaalude all vilksatavat veemängu. Külm näpistab nina ja põski. Talv on Kütiorus ja tunneb end igati kodus olevat! Ent ilust ainult ei piisa, päriselu nõuab enamat. Apartament ootab külalisi ja hoovist tuleb lumeilu eemale toimetada. Nii saabki veskiperenaine oma uueaasta lubadusega „õppida midagi uut, kuid lubada ka vigade tegemist“ alustada- telefoni teel kaasalt saadud ATV-ga lumelükkamise õpetuse tulemust võis hinnata peaagu puhtal hoovialal 10 palli süsteemis 6-ga. Külalised jõudsid turvaliselt kohale, lihtsalt järgmise hommiku saabudes poleks nagu hoovi puhastatudki Õnneks jättis veskiperenaine külaliste käeulatusse lumelabida ja mis saab veel parem olla ühe talve juures, kui hommikul- ise oma kätega, vajalik teerada sisse lükata! Sest… õiges Eesti talves helbed muudkui keerlevad, langevad, nõelavad, ründavad, meelitavad… Lihtsalt naudi!

Üle tähistaeva lambina valgust laotav kuu paljastab filigraanse võlumaa. Külm näpistab põski ja maalib hooletu elegantsiga šampanjapokaali kristallikurdudele jäälilli. Just sellises looduse kunstitunnis saabus uus, 2026 aasta Kütiorgu. Hommikul saab tõdeda- see ei olnudki uusaasta uni- külmkarge talveilu kestab

… Uus aasta on tulnud, et jääda

Aasta 2025 oli Kütioru Küti Mäeveskile hea, tavaline, mittemidagiütlev, suurepärane, tore, aktiivne, paljulubav, ehmatav, ootusärev, tegutsev, kaasahaarav- kõike seda! Olenevalt, mis ajahetkel ja mis nurga alt vaadata. Veskiperenaise hingest tulevad tänusõnad selle mööduva aasta eest lähevad:

oma suurele perele, kes aksepteerivad ema ja kaasa üleelusuurust hobi;

oma ägedale ja kokkuhoidvale suguseltsile ja MTÜ Veskiveerele, kes toetavad ja panustavad oma tegevuse ja olemasoluga” veskiprojektidesse”, genereerivad

ideid ja aitavad eraldada terad sõkaldest ja kelle tegevus sai ära märgitud ka Võrumaa maakonna ettevõtlike inimeste tunnustamissündmusel, nomineerituna kategoorias “Aasta vabaühendus”!

kohalikule omavalitsusele Võru vallale, Võrumaa Arenduskeskusele ja meie

koostööpartneritele: Tampe AS, A Le Coq AS, Mõisa Ait pubi ja külalistemaja,

Astrarium Kohvikuteala, Viimsi Taluturg, Kütioru puhkekeskus, Ränduri pubi ja Külalistemaja, Georgi hotell, Leeri lillesalong, Tikupoiss restoran ja Haabneeme kohvik;

meie üritustest-tegevustest osavõtjatele ja pöidlahoidjatele;

kõikidele, kes nii mõtetes, kui ka sotsiaalmeedias meiega koos on;

Toogu uus aasta vaid parimate soovide täitumist!

Rohkem pilte vaata: Siit